MON GUERLAIN

Mida aeg edasi, seda enam kipun ma jõudma järelduseni, et ei erine minagi nendest inimestest, kes tunnevad, et hooaja vahetuse ning soojuskraadide muutuste laines iluriiulil seisvad parfüümid justkui ei tee enam ära oma tööd.  Kas muutub mõni nüanss liiga agressiivseks, mõni noot liiga tugevaks, või hoopiski jääb millestki omamoodi puudu. Kõlab kummaliselt? Igati võimalik.

Kuid kuna nüüd võib tõesti öelda, et talvega on ühelpool ning soojemad kraadid on meid tõepoolest tabanud, siis tundus õige aeg jagada teiega lugu ühest parfüümist, millest ma juba mõnda aega kirjutada olen tahtnud ning mis lisanduski minu isiklikku “parfüümiletti” kevade saabumise paiku.

Teravamad silmad juba märkavad, et vahelduse mõttes ei olegi minu uue lõhnatäienduse näol tegemist nišiparfüümiga. Don’t get me wrong, nišiparfüümid on jätkuvalt imelised ning minu elus igati omal kohal, kuid minu uudishimu tõi mu ühe parfüümimaja juurde, mis on kindlasti paljudele juba tuttav – Guerlain.

Guerlain on aastate jooksul välja tulnud mitmete tänapäevaks juba ikoonilisteks saanud lõhnadega ning ma kahtlustan, et parfüümil Mon Guerlain on “oht” jõuda samasse staatusesse. See roosakates toonides parfüüm kannab endas jasmiini, vanilje, lavendli ja sandlipuu noote, mis minu silmis sobivadki paremini just soojamasse aega. Ja kuigi paljudele võib esmapilgul tunduda, et sellised elemendid lõhnas kõlavad ülemäära magusatena, siis pean tunnistama, et siinkohal see magusus mõjub leebelt, mõjub elegantselt ning – kui lubate – justkui täiskasvanulikult.

Mul on hea meel, et aastate jooksul on minu lõhnameel teinud märkimisväärse arenguhüppe ning täna oskan ma hinnata ja nautida nii keerulisema koostisega nišiparfüüme kui ka võibolla natuke lihtsamakoelisi aroome. Ning mul on hea meel, et ma ei ole keeranud selga (kõikidele) suurematele parfüümimajadele, sest olgem ausad, aegajalt tuleb nendelgi välja suurepäraseid parfüüme, mis ka kõige nõudlikuma nina “naeratama” panevad. Ja 188-aastase ajalooga parfüümimaja Guerlain kuulub kindlasti sellesse nimistusse, kes juba teab, mida teeb.

Ning, kuidas ma võisin unustada! Minu Mon Guerlaini parfüümi eksemplar kannab ka minu initsiaale – väga meeldiv extra touch ning teeb sellest seda enam tõeliselt mon Guerlaini.

Fotod: Helene Vetik

THIS SUNDAY

Hõikan välja ja kordan üle, et juba pühapäeval (=homme!) leiab aset #BLOGGERSMARKETi naiskonna taaskordne kapitühjendusaktsioon! Seekord seame end sisse imelises disainipoes TALI (Kotzebue 33) ning ootame teid ostlema ajavahemikus 11.00-15.00. Müüki jõudvad riided ning aksessuaarid saavad taas olema hästi sõbralike hindadega ning boonuseks kostitab iga blogija oma esimesi ostjaid ka väikese kingitusega.

Kõik lisainfo saadaval ürituse Facebooki lehel ning mis muud kui et homme näeme!

CURLY IN KEY WEST

You know I’m taking the maximum of my vacation if I let my natural hair come out and play .. 

Key West oli meie seekordsel Ameerika reisil tõesti selliseks kohaks, kus sai lõõgastuda nii meie hotelli koduaia basseini ääres, kus sai jalutada mööda imelisi pastelseid maju täis tänavaid, kus sai lugeda raamatut (!) – kõige selle taustaks päikesepaiste, palmipuud ning Hemingway majamuuseumist tuntud kassid. I kid you not, kui sulle meeldivad kassid, siis see linnake on just sulle. Key Westis on mingil põhjusel tänavatel ka jube palju kanu, kuid sellest ei ole end häirida vaja lasta. Ise olin tegelikult isegi natuke üllatunud kui südamesse see väike linnake mulle pugeda suutis, kuid nüüd ma absoluutselt ei imesta, miks see nii ihaldatud sihtkohaks ameeriklaste endagi jaoks on.

I’m wearing shirt and pants: River Island / Sunglasses: Chloé / Shoes: H&M / Bag: COS

WYNWOOD WALLS

Nagu eelmises postituses lubatud, siis viin ma seekordse pildireportaažiga teid sellisesse kohta nagu Wynwood. See on Miamis asuv art district piirkond, mis tähendab kõige lihtsamas mõttes seda, et see on piirkond, kus on hästi palju mõnusaid kohvikuid, ägedaid kunstigaleriisid ning uskumatutes kogustes ägedate seina- ja majamaalingutega asutusi. Nii palju on elu mind õpetanud, et reisi eel otsides sihtkoha must-do ja must-go kohti on tegelikult kõige mõistlikum panna (vähemalt Ameerika puhul) sisse otsingusõnad nagu best hipster places, best coffee shops ja best photo ops ning võid olla suhteliselt kindel, et leiad vägagi ägeda koha või piirkonna, kus vähemalt pool oma päevast veeta. Nii jalutasime meiegi Wynwoodis täis omajagu samme ning juhuslikult koperdasime (lisaks Panther Coffee’le, kus tõesti pakutakse imelist kohvi) sellisesse õusse nagu Wynwood Yard, mis on justkui väike tänavatoidufestival, kus on väljas mitmed-mitmed erinevad food truckid (best falafel, checked!), kasvavad oma maitsetaimed, muusika mängib ning on võimalus korraks täiesti ära unustada, et üldsegi mitte kaugel asuvad gigantsed Miami pilvelõhkujad ja lärmakast rannarahvast pungil South Beach.

MIAMI BOUND

Olles ise edukalt tagasi koju jõudnud laen üles järgmise pildilaadungi seekordsest “Miami saagist” ning ühtlasi annan kaks toidukohasoovitust, sest ei ole ju absoluutselt välistatud, et teilgi ühel hetkel Miami reisiplaanidesse ilmub. Esimene neist on meeldejääva nimega söögikoht DIRT, kust on ideaalne võtta näiteks hommikueine (avocado toast, smoothie or smoothie bowl, you name it) ning selle eine söömise ajal võib juhtuda, et su abikaasa hakkab väitma, et see on parim avokaadosai, mida ta eales söönud on. True story. Teine koht, mida ma võiksin soovitada ja mille me tegelikult pooljuhuslikult avastasime kannab nime Tocaya Organica. Meeldiva pruuni-valge-marmor-roostekarva-sisustusega söögikoht pakub nii salateid kui ka kokteile, seega saab oma tervislikkuse tasemega igati oma soovi järgi mängida. Lisaboonuseks on mõlemad ääretult fotosõbralikud ning blogijale on see ju alati win. Fotosõbralikest asjadest rääkides, siis eraldi on mul plaan teha postitus ka Miami art district piirkonnast, seega püsige aga lainel.

I’m wearing T-shirt and pants: River Island / Bag: Kenzo x H&M / Sunglasses: Chloé