TORI

Olen varasemaltki rääkinud, et Anni Jürgenson teeb imelisi asju. Ning sellest seisukohast lähtuvalt ei olnud mul mingisugustki kahtlust, kui ma siseinfona mõni aeg tagasi kuulsin, et Annil on valmimas ehtekollektsioon kodumaise brändiga Monquér, et see saab olema imeline. Kollektsioonil läks ideest teostuseni kõigest mõned kuud ning detsembri alguses kollektsiooni nimega “Tori” Telegraafi hotellis pidulikult ka esitleti. Jaapani kurest inspireeritud kollektsioon oli meeldiv kombinatsioon minimaalsusest ja efektsusest, ning ma ei oska selle silmailu peale teha muud, kui korrata oma sõnu ning öelda – Anni, you did good, really good.

“Tori” kollektsioon ise – kuhu kuuluvad reguleeritava suurusega sõrmused, erineva suuresega kõrvarõngad, käevõrud ning kaelakee – on saadaval Monquéri stuudios või veebipoes aadressil monquer.ee.

Viimased fotod: Keiichiro Nakajima‬ 

NEW SHAPES

Arvestades seda, kui palju ma neid pükse viimasel ajal kandnud olen, siis on isegi kergelt üllatav, et nad siin väärilist tähelepanu saanud veel pole. Lugejad, kes on selle blogi tegemistel pikemat aega silma peal hoidnud, ilmselt teavad, et olen mustad-nahkpüksid-retuusid-mustad-laiad-püksid tüüpi inimene. Seega viisakad viigipüksid, parajalt laiad, aga ometi alt kitsenevad ja isegi natuke üles keeratud, on midagi uut minu arsenalis. Samamoodi on natuke uudne see, et minu sõrmes on näha uut sõrmust. Rohkem kui aasta ainult ühele sõrmusele truu olnud “olek” sai läbi – kõige lihtsamalt öeldes – ühe kodumaise brändi süül. Sest Monquér lihtsalt teeb nii imelisi ehteid, et ma oleks hull, kui laseks sellel eksemplaril siin niisama oma karbis seista.

Püksid: Lindex / Pluus: COS / Käekott ja jalanõud: ASOS / Käekell: Daniel Wellington / Sõrmus: Monquér / Päikeseprillid: Ray-Ban

AT MONQUÉR STUDIO

Kodumaine ehtebränd Monquér on üks nendest, kelleni ma kuidagi ikka ringiga uuesti jõuan. Ma olen ajakirja MOOD tarbeks intervjueerinud Monquéri asutajat ja tegelikult siis ka brändi taga seisvat loovhinge Katerynat, tööalaselt olen sellest intervjuust mõni hea aeg hiljem kohtunud Monquéri teise osapoole, Vitalyga, ning nüüd – puhtalt selle tõttu, et minu vaimustus selle märgi imeliste ehete vastu ei plaanigi raugeda – avanes mul võimalus vaadata üle Monqueri stuudio ning tutvuda selle ehtemaailma telgitagustega. Just sellistele behind the scenes hetkedele olengi ma oma blogipidamise juures kõige enam tänulik, sest näha lähemalt erinevaid tööprotsesse ja sellega ühes ka seda pühendumust ja kirge, mis seisab nii loodud eseme kui brändi enda taga .. Ei saaks just öelda, et igaühel selline võimalus alati avaneb.

Kui aga naasta Monquéri ehete juurde, siis neid on bränd valmistanud Tallinnas, oma Villardi tänava stuudios, kuskil juba kolm aastat. Selle ajaga on bränd jõudnud välja tulla täpselt nelja kollektsiooniga ning sellele lisaks täitnud uskumatuna näivaid eratellimusi, kus reaalsuseks tehakse (täiesti nullist ja täiesti käsitsi) ohtralt ehteid, milles tulevad mängu nii pärlid, teemandid, kui aegajalt ka kõige väärtuslikumad kivid, mida üks inimene ette kujutada võib. Ning isegi kogu sellele eratööde ekstravagantsusele vaatamata on minu pilke algusest peale püüdnud kaks erinäolist kollektsiooni, mille disain, “voolavus”, materjal ning toonid on mulle kohe väga, väga meelt mööda. Üks neist on looduse- ja metsahõnguline kollektsioon Antlers, mis tasakaalustab oma toonidega vägagi kenasti oma julgemad vormid, samal ajal kui teise lemmiku – Cocochniku kollektsiooni – pärlid annavad ehetele täpselt nii palju värvi, kui minusuguse minimalismi austaja jaoks paras on. Täiesti lemmikut ehet on Monquérilt valida muidugi võimatu, kuid ühe esemega tekkis mul külastuse jooksul ikkagi tõeline “side” ning uhkusega oman nüüd sõrmust, mida te kohe kindlasti siin veel kordi ja kordi näete.

Monquéri tegemistel saab peal hoida brändi Facebooki ja Instagrami lehekülgedel ning monquer.com on abiks nii esemete soetamisel kui ka eratellimusteks aja kinni panemisel – kontaktid (ja brändi lugu ning ilusate piltidega silmi paitav blogi) on seal kenasti olemas.