HOW TO MARRY IN LAS VEGAS

Olen teil piisavalt kaua oodata lasknud, kuid nüüd olen ennast kokku võtnud ja kokku kirjutanud õpetus-soovitus-postituse neile, kes ehk ka kunagi tulevikus Las Vegase poole oma abiellumissuuna võtma peaks, või siis neile, kellel lihtsalt uudishimu selles osas, kuidas küll selline asi üldse ühel Eesti paaril teoks saada võis. Kuna mind ennast abistati vägagi lahkelt meie ettevalmistusperioodil, siis hea karma nimel annan ka omalt poolt kõik tarkused ka edasi.

Alustuseks siis on vaja peigmeest ja pruuti, kes on valmis veetma pulmad ainult näiteks lähedasemate pereliikmete või sõpradega. Meiega tuli Ameerikasse kaasa kuus kõige lähedasemat sõpra, kellest kaks said ka meie abielu tunnistajateks – you need them witnesses, just täpselt nagu Ameerika filmides. Sõpru informeerisime juba maikuus, et saada kõikidelt nõusolekud ning et kõik saaksid oma elu septembrikuuks vastavalt ümber korraldada. Sõpradele pakutud “tehing” oli konkreetne – meie ostame teile lennukipiletid, ja teie tulete. Vastuväiteid õnneks ei olnud, omad õnnistused andsid ka vanemad.

Paberimajandus Eestis:

Veel Eestimaa pinnal olles on aja korda ajada paberimajandus. Perekonnaseisuametist on vaja hankida paber, mis lubab teil mõlemal välismaal abielluda ning kinnitab, et te ei ole juba kellegagi abielus Eestis. Selle hankimine Tallinnas käis ääretult kiiresti ja probleemideta ning saadud dokument maksis täpselt 2 eurot. Edasi oli see dokument vaja kinnitada notari juures ja seejärel turvaliselt kohvrisse ära pakkida.  

Kabeli broneerimine:

Kabeleid on Las Vegases meeletult, kuid enamikel neist on tseremoonia läbiviimisel üsna ranged reeglid. Näiteks ei tohi 95% kabelitest pulma külalised laulatust filmida või laulatusest pilte teha. Kuna meil oli väga kindel soov saada oma tseremoonia filmile, siis leidis mu härra kabeli – A Elvis Chapel – kus lisatasu eest saame nii filmida kui ka pildistada. Lõplikult broneerisime me kabeli tegelikult kõigest mõned päevad ette, veel Los Angeleses olles. Suhtlemine kabeliga käis meilitsi, arve sai tasutud krediitkaardiga ning kui kindluse mõttes käisime paar päeva enne laulatust kabelit ka oma silmaga üle vaatamas – kõik klappis ja meie aeg oli kirjas.

Paberimajandus Las Vegases:

Las Vegases abiellumiseks on vaja tseremoonia eel esitada kabelile abiellumisluba. Selle saab vastavast büroost ning kabeli töötajad suunavad sinna vägagi lahkelt. Soovitatav on see paberimajandus korda ajada päev või paar enne pulmi. Oleksime me natuke kavalamad olnud, oleksime me büroosse minnes vastavad ankeedid täitnud veebis ning järjekorras kiiremini hakkama saanud. Kuna aga me täitsime ja ootasime kõike kohapeal, siis olime selles büroos nii kuskil 2 tundi. Ja kuigi see oli kergelt tüütu, siis elamus omaette oli see kohe kindlasti – parim koht kõikkummaliseks wedding dress watchiks. Abiellumisluba ise maksis 70 dollari ringis.

Pulmapäev ja abielutseremoonia:

Me abiellusime 16. septembril kell 12.00. Tahtsime, et tseremoonia saaks sellele ajale, kui ka Eestis on veel 16. september ja nii me need kerged ajavahearvutused tegime ja just keskpäeva lukku lõime. Ettevalmistused olid igati meeleolukad ja meie kaaslased tegid selle hommiku vaat et ideaalseks.

Kuna kabeli “teenustest” valisime me kõige lihtsama tseremoonia, sest liiga palju Elvist ja tulesid ja vilesid ei ole ka ehk hea, siis 195 dollari eest sisaldaski meie pakett limusiinisõitu hotellist kabelisse (ja soovi korral ka tagasi), tseremooniat, kahte laulu Elvise poolt, DVD-d (kohaliku fotograafi poolt tehtud) fotode ja videoga. Paketis oli ka pruudikimbuna välja reklaamitud üks punane roos, kuid kuna seda tundus natuke .. vähe, siis mu imelised pruutneitsid päästsid mu välja ja tõid mulle kõige ilusama pruutkimbu, mida mu silm näinud on.

Abielutseremoonia ise on vägagi lühike ja põhimõtteliselt saime me abiellutud esimese paari minutiga kabelis olles. Nimelt käivad Las Vegases asjad nii, et kõigepealt paneb abiellujad paari selleks seadusliku luba omav minister. See toimub väga kiiresti – tunnistajad allkirjastavad vajalikud paberid, küsitakse “Will you ..”, eeldatavasti vastavad nii pruut kui peigmees “I do ..” ning Nevada osariigis ongi üks abielu sündinud. Edasi antakse juhtimine üle kuldses pintsakus Elvisele ja lust ja lillepidu võib alata. Kuskil 15-20 minuti ringis kestev tseremoonia tõi meie kambal esile nii valjusid naerupahvakaid kui salaja poetatud pisaraid ja teisiti ei olekski ma seda tahtud. Tseremoonia järel antakse seltskonnale aega oodata DVDsid ja täita samal ajal jootrahaümbrikud. Nimelt võid sa olla oma tseremoonia eest juba maksnud, kuid pead Vegase puhul arvestama, et kohalik jootrahakultuur näeb ette, et tseremoonia järel jäetakse nimelistesse ümbrikutesse jootraha nii fotograafile, Elvisele, limusiinijuhile kui ka ministerile. Summa, millest vähem ei ole viisakas ümbrikusse panna, on isegi ümbrikule kenasti kirjutatud ning 30-50 dollari ringis need summad ka kõiguvad – seega bring your cash, ja ära öelge, et ma ei hoiatanud.

Edasi olete kabeli mõttes vabad ja võite oma päevaga edasi teha mida iganes. Meie päev nägi ette fotosessiooni igasuguste erinevate värviliste ja roosade kabelite juures, fotosessiooni Vegasest natuke väljas kõrbes, riiete vahetust, õhtusööki ning järelpidu Bellagio hotelli sviidis, kuhu kaks meist siis ka ööbima jäid.

Veel paberimajandust:

Nädal peale tseremooniat on vaja vastaval veebilehel – selle info saate sellest samas büroost, kus saite abiellumisloa – tellida endale 15 dollari eest abielu sertifikaat. Variant on muidugi sellele ka sinnasamma büroosse järele minna, kuid otseselt selle pärast veel nädalaks Vegasesse jääda ei ole ka ehk kõige mõistlikum. See sertifikaat jõudis meile koju nädalaga ja täpselt nädala ja ühe päeva pärast teatati meile Õnnepaleest, et sertifikaat on tore, kuid vaja on ka apostilli, mida kahjuks sertifikaadi väljastanud asutus välja ei anna. Seega hea annus guugeldamist ja sertifikaadi Ameerikasse edasi-tagasi saatmist hiljem, oli meil apostill käes ja kõik õnnelikud. Kerge peavalu, aga natuke kannatust ja kõik on teostatav.

Mis veel?:

Kuna järgnevat infot on küsitud siit ja sealt, siis räägin rõõmuga ka ära, mis sai pulmapäeval selga ja jalga ning mis inimestele-brändidele me forever tänulikud oleme:

Minu pulmakleit: ASOS (tõenäoliselt mu elu parim impulssost)

Minu pulmakingad: Jimmy Choo

Minu no-make-up-make-up: H&M Beauty

Minu järelpeokleit: Xenia Joost

Härra ülikond ja särk: H&M

Härra jalanõud: SHU

Sõrmused: Joanna Elias (Joanna Innos Jewellery)

Hotell, kus alustasime: Hilton Grand Vacations Suites

Kabel: A Elvis Chapel

Hotell, kus lõpetasime: Bellagio, Salone sviit

Ning vastukaaluks sellele, et antud postituse pildimaterjal on diskreetselt must-valge, siis siit tuleb kõikides Las Vegase värvides eelnevalt välja hõigatud reisi-pulma-Vegase-video, kus peaaegu kõik eelnimetatust ka visuaalselt tabatud sai. Do enjoy, ja andke märku, kui teil lisaküsimusi peaks tekkima ! 

(Parema kvaliteedi nimel soovitan videot vaadata Vimeost).

Video: filmisid tõenäoliselt kõik, kes kaasas olid, monteerimine jäi minu ja härra peale.

MORNING AFTER

Minu viimane ärkamine Las Vegases (ja esimene ärkamine abielunaisena) leidis aset kergelt luksuslikuma hõnguga ruumis, Bellagio hotellis. Selle hotelliga oli mul reisi planeerides vaat et isegi kerge kinnisidee, seega oli mul eriliselt hea meel, et vaatamata sellele, et me üsna lõpuni välja ei teadnud oma lõpliku pulmakuupäeva, läks meil nii piisavalt palju õnneks, et saime 16. septembrile nii laulatuse, sviidi kui sõprade toel sinna hästi palju šampanjat. Muu on juba ajalugu (mis võis ehk saada kajastatud ka sotsiaalmeedias, sviidi vannitoas tehtud piltide näol) ..

Ja kui keegi peaks küsima, kuidas me selle kõik üle elasime, üks sõna – pohmelliplaastrid. I kid you not.

Püksid: Minimum (WAB) / Särk: Buffalo Excange Las Vegas / Kingad: Xenia Joost / Käekell: Daniel Wellington

WHITE AND BRIGHT

Selle postituse sissejuhatamiseks sobib kõige paremini lause “Xenia and I go way back ..”. Räägin siinkohal ühest oma lemmikuimast Eesti disainerist Xenia Joostist, kellega mul oli au tutvuda oma Ivo Nikkolos veedetud praktika ajal, kui Xenia oli Ivo Nikkolos disainer. Veel rohkem on mul rõõm selle üle, et kuigi oleme mõlemad liikunud Ivo Nikkolost ja Baltikast edasi, siis oleme jäänud meeldivasse kontakti, ning Xenia oli ka see üks ja ainus disainer, kellele ma saatsin e-maili kui teemaks tuli pulmakleidi valmistamine.

Kuna aga meie pulmade enda plaan suutis vahepeal nii kardinaalselt muutuda ja Xenia on üks mõistlikumaid disainereid, siis otsustasime, et otsest pulmakleiti me mulle valmistama ei hakkagi – ostust jäi saatma ka Xenia poolne julgustus “küll ma neid kleite sulle veel elu jooksul teha jõuan”. Otsustasime hoopis, et minust saab esimene väljaspool Vietnami (kus Xenia hetkel perega elab) olev inimene, kellele saab osaks Xenia Joosti disainitud hõbedaste kingade paarike, millega pulmapäeval kontsakingadest väsinud jalgu päästa. Ning kuna vahetult enne äralendu kargas mulle pähe, et ma ikkagi ei saa hakkama selle kleidita, mida ZERO° poes kevadel proovisin, siis lisandus tellimusse ka teemakohaselt valge eksemplar, millega möödus mu pulmapäeva teine pool. Alguses viisakas José Andrés söögikohas, edasi juba meeleolukal järelpeol ei kuskil mujal kui Bellagios. Sest nagu öeldakse, you only live (or marry) once ..

Kingad ja kleit: Xenia Joost

LAST SINGLE GIRL MOMENTS

Nagu eelmises postituses lubatud, olen ma nüüdseks ja tänaseks postituse ajaks abielus naine ja kannan täieõiguslikult nime Aljona Eesmaa. Tervet 16. septembrit saatis ääretult meeleolukas nii hommik, päev kui veel õhtugi, mida sai soovi korral sotsiaalmeedias jälgida hashtagi #aljonasulev alt. Kindlasti jagan valituid hetki tervest päevast – ja ehk isegi soovitusi, kui kellelgi peaks sama hullumeelne abiellumise plaan tulevikus tulema – siin lehel veel, kuid kuna muljeid ja fotojäädvustusi on meeletult, siis alustan algusest ja pulmapäeva hommikust, kus sai suurema närveerimiseta mängitud nii peaehetega kui löödud imelise vaate taustal kokku esimesi pokaale.

FABULOUS LAS VEGAS

Saadan tervitusi tulede, vilede ja kõikide kasiinode pealinnast Las Vegasest. Jõudsime siia kohaliku aja järgi eile ning Los Angelese ja Las Vegase vahele jäi meil nii Route 66 kui kahtlase väärtusega Ghost Town. Usun, et teen nendest roadtrip hetkedest ka eraldi postituse, sest vaatamist ja pildistamist 400 kilomeetri peale ikka jagus.

Täna näitan aga üldsegi mitte vähem pildistamist väärt komplekti H&M Studio AW15 kollektsioonist, mida olen tegelikult esitlenud mõni aeg tagasi ka Instagramis, kui seda H&M showroomis proovimas käisin. Paljastav ja rinnahoidjavaba selg ei ole kodumaa pinnal ehk alati minu esimene valik, kuid Nevada kuumusesse, palmipuude ja vilkuvate majade vahele sobis see kleidi-püksi combo imeliselt.

Kui küsite, millest selline kabelitele suunitlus antud fotokaadritel, siis põhjus ei muus, kui et järgmise postituse kirjutamise ajaks peaksin ma olema juba 100%-line abielunaine, kes otsustas astuda abiellu Las Vegase kabelis, panduna paari ei kellegi muu kui kuldses pintsakus Elvise poolt.

Püksid ja kleit: H&M Studio / Päikeseprillid: Ray-Ban / Jalanõud: Tamaris