COLDER DAYS

Mulle väga meeldib, kui elus asjad kuidagi ootamatult kokku langevad. Kasvõi isegi sellised lihtsad kokkusattumused, kui sinu kaasa haaratud uus ülesuuruses kardigan läheb kuidagi eriti hästi kokku Hapsal Dietrichi hallides toonides sisustusega (= fotomoment, absoluutselt). Või kui tööalaselt oled novembrist rohkem seotud Leeduga ning juhuslikult on selle sama kardigani päritolumaa just Leedu. Väikesed asjad, aga kõneainet suudavad pakkuda küll.

Kardigan ja sellega ühes kogu bränd, millest ma räägin ja mida näete ka antud piltidel, kannab nime Robi Agnes. Alguses täiesti tundmatu tegelane sai üsna kiiresti minu uueks heaks sõbraks, sest lisaks sellele, et kipun minagi end talve lähenedes suuremate kootud esemetega ümbritsema – mida suurem, pehmem, soojem, seda parem – avastasin ma, et bränd on oma kanda tegelikult kinnitamas ka Eestis ning MUST pop-up poes ammu juba kiidusõnu kogumas. Seda viimast igati õigustatult, sest Robi Agnese kudumid on täpselt see, mida praegusesse arusaamatusse hooaega on vaja. Ja kuigi ma ise eelistan alati võimalikult suurt kampsunit, millesse end kerra keerata, siis tegelikult on Robi Agnesel igas võimalikus variandis kudumeid veel, nii alpaka- kui meriinovillast, nii kõrgema kraega kui eest kinni seotavas variandis. Ja mis mind ennast antud brändi juures kõige enam paeluma hakkas ja paelub siiani on tegelikult erinevate kudumite rahulikud värvivarjundid. Silm lausa puhkab, kui nende veebipoes ringi vaadata.

MUCH NEEDED GETAWAY

Nagu te ehk olete märganud on viimased nädalad olnud ütlemata tegusad. Tallinnast Riiga ja Tallinna tagasi, moenädalad, poodide avamised ja töölähetused Vilniusse. Ja lisaks tahab oma tähelepanu nii Portail kui ajakirja Säde talvenumber. Ning kas ma mainisin, et olen ka värske Eesti Kunstiakadeemia õppejõud? Ilmselt pole mul sellekski aega olnud.

Üldiselt kipub viimastel aegadel olema nii, et kui mulle tundub, et nüüd on küll kõike seda natuke liiga palju .. otsustan ma vähemalt paariks päeva jätta kõik kus-see-ja-teine ja põgeneda. Kasvõi natukeseks. Ja eelmine nädal me põgenesimegi, puhtalt selleks, et saada natuke puhkust ja hea annuse kosutavat und – ning mul on tunne, et selle äkkotsusega leidsin ma enda jaoks koha, kuhu ma hakkan põgenema tulevikus veel, ja veel.

Ma eeldan, et päris mitmeid teist on ehk kuulnud sellisest Haapsalu kohvikust nagu Hapsal Dietrich. Olen isegi olnud selle austaja juba aastaid ning kui minuni jõudis info, et sama kohviku kohal on avatud külaliskorteritega külalistemaja, mille korterid sisaldavad endas helehalle toone, punastest tellistest seinu ja meeldivalt ülesuuruses voodeid, sai sihtkoht vägagi ruttu lukku löödud.

Täna ei suuda ma isegi sõnadesse panna, kui hubane, imeline, suurepärane meie korter oli. See on täpselt nii imeline, kui see piltidel paistab ja kuidas ma kirusin ennast, et me sinna ainult üheks ööks tulime. Kõik – alates sisustusest kuni asukohani ning vaateni akendest – oli täpselt see, mida mul tol hetkel vaja oli ning kahtlustan, et ma pole end kunagi üheski Eesti ööbimisasutuses nii hästi tundnud. Juba neid ridu kirjutades tuleb kange tahtmine põgeneda taas. Ja küll ma varsti põgenengi, taaskord sellisel ajal kui väljas on karge külm ja maas värske lumi ning mitte miski ei sunni sind sellest pesast lahkuma .. (kui siis ehk ainult mõne takeaway toomine kõrvalt majast).

line

Sharing with you some photos from last weekend when we decided to escape Tallinn and head to Haapsalu to enjoy some relaxing time at Hapsal Dietrich Apartments. Such a cozy place! And so perfect for taking some time off from that a bit hectic schedule of mine. Definitely will not be our last time there.