LEATHER LOVE

Ideaalis oleks see postitus ilmunud mõni hea nädal enne jõule ja päästnud sellega vähemalt mõnegi mida-ma-küll-kingin piinades oleva inimese. Seda aga ei juhtunud, kuna tahtsin viimse hetkeni varjata ja meelega ei teinud ühtegi vihjet teemal, mida üks (minuga kassi ja korterit jagav) isik jõuludeks saada võib. Nüüd on tal initsiaalidega viisakas Tallinna Nahatöökoja Paljas Portmonee taskus ja võib kiidusõnadega tulistamist alustada.

Tegelikult annavad postituse pildid juba niigi parajalt hea ülevaate sellest, kuivõrd silmale ilusaid tooteid Tallinna Nahatöökoda teeb – lihtsad, minimalistlikud, tähelepanu järele mitte karjuvad, imeliselt hästi valitud toonides. Ja see nahk! Ma ei väidagi, et mul kordagi ei tulnud kiusatust kingitav rahakott äkki endale jätte. Keda need võõrad initsiaalid ikka segavad?

Selles mõttes on Tallinna Nahatöökoda (juba päris algusest peale) olnud ka paras peavalu tekitaja – kuidas sa valid ühte rahakotti, kui saadaval on veel tahvelarvutikott, prillikarp .. Preilide suureks rõõmuks muideks nüüd ka asjalik clutch .. Ideaalis oleks mul kogu see arsenal jõuludel kuuse all olnud (minunimelise kingisildigagi), aga äkki siis nii hea laps ka sel aastal ei olnud. Proovib järgmisel aga uuesti, või siis võtab ise vahepealsel ajal midagi ette. Variandid head mõlemad.

Veel võin aga lahkelt jagada ka seda infot, et Solarise keskuses on Tallinna Nahatöökoja boks avatud (kui õigesti mäletan) detsembri lõpuni ning lisaks kogu valikuga tutvumisele, on kohapeal toimetavate inimeste abiga võimalik teha endale imeline võtmehoidja. Mul on üks juba taskus olemas – ise lõikasin ja ise kopsisin ja soovitan soojalt, kui mitte kuumalt, teistelegi. Muu info Tallinna Nahatöökoja kohta nende kodulehel või Facebookis.

READING LIST

Kuna mu armas ja ustav MacBook suutis minna omadega igavese une teele – meenutus, jõulupidude joogid ja sülearvutid ei käi kokku -, siis ei leia ma paremat aega, et võtta kätte kõik need lugemist ootavad väljaanded ja eksemplarid ning unustada üldse ära, mis asi see pidev arvuti taga istumine on.

Seega tänases menüüs imelise kaanetulemusega jaanuarikuu ajakiri MOOD, värskelt ainult valitud ajakirjariiulitele jõudnud Porter, H&Mi lahkuse läbi minuni jõudnud raamat H&Mi senistest designer collaborationitest, pariislannade salaelust rääkiv ja tegelikult juba korduslugemisele tulev “How to be Parisian wherever you are” ning oi-kui-kaua tähelepanu ootanud Diana Vreelandi memod. Magustoiduks jääb aga super-Helene super-kingitus – Lena Dunhami “Not that kind of girl”, mille vastu on huvi õhus olnud juba kuid, kuid ja kuid.

GIRL WITH A PEARL EARRING

Arvestades seda, et ma ei ole suutnud kõrvarõngaid kanda äkki isegi ühe ümmarguse aasta jagu, oli mõneti julge samm pakkida minule mõeldud kingikarpi midagi kõrvaehete laarist. Samas ei olnud ma viimastel nädalatel vihjetega just kitsi ja tegelikult oli alati selge, et mingi hetk Anni Jürgensoni earcuff minuni ka jõuab. Seekord siis pärlitega variandis ja ühe asemel isegi kahes erinevas värvivarjundis, sest nagu ikka – kui kahe vahel valida ei suuda, võta mõlemad. Kuldsed sõnad.

Kes earcuffe endalegi soovib, siis on need saadaval näiteks Nu Nordikus või annijurgenson.com.

GIVENCHY, YOU DID IT AGAIN

Eelmisel aastal avalikustas Givenchy umbes samal ajal minu suure kiindumuse pärinud kevad-suvise reklaamkampaania Erykah Baduga. Tänavu üllatas aga Prantsuse moemaja Julia Robertsiga ja terve moemaailm on sellest ainult parimas võtmes pöördes. Nii ootamatu, nii ilus, ja nii õige. Mul hakkab siiamaani (umbes nii kolm päeva avalikustamisest hiljem) süda kiiremini põksuma iga kord, kui keegi neid, ja ka ülejäänud kampaaniafotosid, sotsiaalmeedias omakorda jagab. Suurelt jaolt ka tänu sellele, et kampaania pildistamise reeglid “no hair, no make-up, no smiling” on parim viis, kuidas selliseid imelisi naisi veelgi imelisemalt jäädvustada . Tehke järgi, ma ütlen.

Fotod: Style.com