WAS FUN INDEED

Esimene #BLOGGERSMARKET edukalt selja taga ja siiamaani ei suuda minu mõistus võtta vastu seda, et kohale tuli nii metsik arv inimesi, et müüdud sai kaasa võetud kraamist ligi kaks kolmandikku ja et viis tundi HETKes möödus nii uskumatult kiiresti. Tõesti oli hästi meeldiv, et ostlejaid nii palju kogunes – aitäh teile selle eest!

Ja kui üritus saab nii meeldiv ja meeleolukas, nagu meie #BLOGGERSMARKET seda sai, siis ei ole ime, et juba sai ametlikult välja antud lubadus, et ehk kevadel, tuleb uus sats veel.

Fotod: Anete Palmik Photography

SEE YOU TODAY AT #BLOGGERSMARKET

bloggersmarket_flyer

Täna on käes see kauaoodatud päev, mil mina, Helene, Britta, Anna Elisabeth, Merily, Lucine ja Mari-Liis võtame kraami kaasa ja maabume HETKes, et pidada ametlikult maha esimene #BLOGGERSMARKET. Mis tähendab seda, et me paneme kirbuturu raames müüki lademetes riideid, jalanõusid, aksessuaare, you name it. 

Uksed avanevad kell 12 ning toimetame kohapeal täpselt kella 17ni. Seega haarake kaasa ohtralt sularaha ja leiame meie varudele uued omanikud.

Ärge ka unustage, et esimesele 25le saabujale on välja pandud vägagi magus goodie bag!

LUSHING ALL OVER IT

Sellest pidi saama täiesti tavaline tööreis – kohtumine-õhtusöök-hotell, kohtumine-õhtusöök-koju.

Mis sellest aga tegelikult sai, oli kolm ja pool päeva lademetes täis meeldivaid üllatusi, mis lisaks tohutult kasvanud austusele võõrustaja-kaubamärgi vastu, panevad mu üsna suure tõenäosusega välja vahetama kõiki mu vannitoasahtli, vannitoariiuli ja on oht, et mõningal määral ka meigikoti sisu. Ning tõenäoliselt kirjutama ka oma blogiajaloo pikimat iluteemalist postitust.

Ehk siis, lubage ääretu vaimustusega rääkida ära see nädal aega ilmavalgust oodanud lugu, kuidas ma käisin külas sellisel brändil nagu LUSH Fresh Handmade Cosmetics.

Kui alustada algusest, siis LUSH on paljudele ilmselt tuttav hästilõhnavate vannipallide-vannivahtude-huulekoorijate poolest. Või siis olin võibolla sellise arusaamaga ainuke. Pean tunnistama, et mulle oli uudiseks, et LUSHi peakontor asub Lõuna-Inglismaal, väikeses mereäärses postkaardilinnakeses nimega Poole (hääldada nagu bassein – “pu:l“). Poole oli ka see, kus ma ennast kolmetunnise lennu ja umbes nii täpselt kolmetunnise autosõidu järel avastasin. Ja nägin novembrikuises päikeseloojangus lademetes surfajaid täiendamas oma purjesurfi oskusi – võite selle pildi silme ette manada, merekohina taustale mõelda ja täpselt nii ilus Poole ongi.

Poole ei ole LUSHi loos juhuslik valik, Poole’is LUSH asutati, Poole’is avati esimene LUSHi pood, Poole’is toimub tänaseni LUSHi toodete tootmine ning kui Foorumi keskuse LUSHi poest endale midagi meelepärast soetate, siis just Poole’is on see valmis tehtud – käsitsi, päris inimeste poolt, oma silmaga nägin. Ning need inimesed, kelle pildiga kleebis on kõikidel LUSHi toodetel kirjaga “This product was made by Peter-Mary-Dan” – need inimesed on päriselt Poole’is olemas.

LUSHi ajalootunni osa jätan ma pigem vahele, sest seda võib soovi korral lugeda näiteks isegi Wikipediast – jutt vastab seal igati tõele. Samamoodi kardan ma, et lähen liiga emotsionaalseks ja keeruliseks, kui üritan hakata selgitama, kui tänuväärt tööd teeb LUSH arengumaades – aretades, õpetades, otsides ja toetades neid tootjaid, kes varustaksid LUSHi parima, puhtaima ja ausamal teel kasvatud toorainega, millest omakorda teha tooteid, mis on sünteetilistest ainetest vabad, ökoloogiliselt puhtad ning enamjaolt sobivad veganitelegi. Kohtusin naisega, kelle elutöö on täpselt selle kõige loetletud teostamine – seda ühes kustumatu kire ja uskumisega, et ta reaalselt suudab sellel viisil maailma natukenegi paremaks muuta.

Nendelt tõsisematelt teemadelt hüppaks ma aga hoopis LUSHi sõna otses mõttes köögipoolele ja räägiks suurima heameelega näiteks sellest, et LUSHi toodete inimkätega valmistamine on, number üks, peaaegu imelihtne, ja number kaks, oma koostise poolest nii ohutu, et minuga tulid koju kaasa isiklike kätega valmistatud roosa-valge Comforteri-nimeline vannivaht ja kümme potsikut näomaske, mille valmimisel ei vajanud ma ei kitlit ega kaitseprille. Minu puhul piisas väga hästi ka kahest märkimisväärselt hea huumorimeelega noormehest.

Nimelt on Poole’is sisse seatud ka esimene ja seni ainukene LUSH Kitchen – reaalne köök, kus valmistatakse eritellimusel kunagi mingil põhjusel müügist maha võetud LUSHi tooteid, kus viiakse läbi erinevaid toodete valmistamise üritusi, kus toimetab uskumatult meeleolukas rahvusvaheline meeskond ning mille kõik melu on jäädvustatud ka Instagramis (@lushkitchen). Selles samas köögis haarati mul käest ning võimaldati justkui erasessiooni käigus omal kätel järele proovida, kuidas valmib LUSHi näomask, või isegi kaks. Ja nad panid mind hakkima nii piparmünti kui purustama mustikaid kui riivima kakaovõid ning grammi täpsusega lisama kord muda, kord talki. Ja uskuge mind, kui ma ütlen – need maskid said nii head! Kergelt hakkab kurbki, kui “parim enne” nõue eeldab, et ma need kõik 2. detsembriks ära kasutan, aga selline see fresh ja hand made maailm kord juba on.

Tegelikult isegi sellise pikemat sorti kirjatüki järel olen ma enam kui kindel, et see on alles algus minu ja LUSHi ühisel teel. Ja kuigi alguses pidi meie “suhe” saama puhtalt tööalane, siis mulle tundub, et siit on välja kasvamas midagi palju enamat ning lubage juba ette hoiatada, et LUSHist kuulete te siin veel ja veel. Ja veel.